El Nido

See hetk, kui meie paat El Nido lahte keeras, oli eriliselt mõnus. Paat võttis hoo maha ja mootorimüra jäi palju vähemaks, meri oli üle pika aja taas rahulik. Kontrastiks Coronile oli vesi ilus roheline, El Nido linn ise kenal palmidega liivarannal ja taustaks efektsed mäed. Tekkis tunne nagu jõuaks koju :). Mitte et kodus selline loodus oleks, aga lihtsalt hea tunne oli.

El Nido rannajoon on õhtuti täis bankasid, aga keset päeva on bankad tuuridel ja vesi vaba

Trip.ee-st lugesime arvamusi, et El Nido pearand on ööbimiseks suht mõttetu, ülerahvastatud ja ujumiseks sobimatu. Nüüd, kui ise kohal oleme käinud ja vaadanud üle ka kõrvalasuvad rannad, ei tahaks selle arvamusega nõustuda. Saabudes võtsime ranna keskele, ca 15 m veepiirist asuvad toad sellise arvestusega, et oleme paar ööd ja siis kui jõuame kandiga tutvuda, kolime mõnda paremasse ringi. Osaliselt laiskuse pärast , osaliselt selle pärast, et midagi fantastilist me ei leidnud, jäime samasse kohta lõpuni, st 6 päevaks.

Tandikan Cottages

Tandikan Cottages asukoht ei saagi enam parem olla – 15m ühes suunas asub rand, kust tuuridele minna ja sama palju teisele poole jääb peatänav restoranide ja poodidega. Toad olid värskelt remonditud, oma terrassi ja wc-ga. Mugavustest jäid puudu konditsioneer, soe vesi ja wifi. Öö eest maksime senise reisi rekordsumma P1200, aga see ei olnud ülemakstud. LP järgi oli meie esimeseks valikuks umbes samas kandis asuv Marina Garden, aga eks ikka on see häda LP-s kiidetud hotellidega, et kipuvad täis olema.

Voodikohti oleks 4-le jätkunud

Filipiini hommikusöök. Kuna paadis süüa ei antud, õnnestus hommikust süüa alles El Nidosse jõudes kell 14:00

Põhiatraktsioon El Nidos on paadituurid Calamiani saarestikus. Sarnase ülesehitusega Island hopingut pakutakse absull igas hotellis, poes vms kohas. Tuure tähistatakse tähtedega A, B, C ja D. Mingit paremusjärjestust ei ole mõtet teha – maitse asi puhtalt. Hinnad jäävad P700-800 kanti ja sisaldavad lõunat. Enne esimest tuuri tuleb tasuda rahvuspargi külastustasu P200 ja rohkem keegi keset tuuri pappi küsima ei tule (kehtib 10 päeva, siis tuleb jälle osta). Tuurihinnale lisandub vaid snorgeldusvarustuse rent ca P100, kui seda omal pole.

Meie loogika oli lihtne, 1. päev ja tuur A. Päeva esimene pool on laguunide päralt – ujumist ja snorgeldamist nii et küll saab. Kahjuks ei õnnestu laguune normaalselt pildile jäädvustada.

Jõudmas Big Lagooni. Miniloc Island

Secret Lagooni pääsemiseks tuleb ronida läbi väikse augu kalju seinas. Simisu Island

Efektselt kaetud lõunalud värskelt küpsetatud kala, salati ja puuviljadega

Simisu saarel, Secret Lagooni kõrval rannal kattis giid meile lõunalaua, mis nägi välja nagu restoranis. Tüübil oli annet. Söögile järgnes tsill rannal.

Päeva teine pool jäi 7 Commandos Beachile, kus atraktsiooniks oligi see rand ise. Paljud peavad seda El Nido kõige ilusamaks. Eriti äge oli see, et meie banka jõudis kohale esimesena, ca tunnike varem kui teised sama tuuri tegevad grupid. Hiljem, kui rannaäärne bankasid täis läks ja rahvast palju sai, ei tulnud see ilu enam nii esile.

7 Commandos Beach

Mart paneb hullu. 7 Commandos Beach

Tuurilt tagasi jõudsime kuskil 4 paiku ja kasutasime järele jäänud valget aega El Nidost lõunapoole jääva Corong Corong rannaga tutvumiseks. Lootsime sealt leida eriti asjaliku ööbimiskoha, kus oma juba lõppema hakkavat mesinädalat jätkata. Meie püüdlused olid muidugi asjatud.

Teine päev. Vaheldus saartele ja bankadele – rentisime tsiklid, mille eest siin tuli välja käia juba P600, ehk siis poole rohkem kui Camiguinil. Rendipunkte on linnas päris palju ja hinnad ikka sarnased, aga valisime just peatänavalt El Trans & Tour nimelise putka, kus sorava inglise keelega tüüp meile ligi tuli. Nüüd vormistati isegi mingi paber, kus korrektoriga eelmised nimed lihtsalt üle soditi ja meie omad asemele kirjutati.

Võtsime paar liitrit bensu, et äkki mujalt ei saa ja sõisime põhja poole. Sihiks piltidelt nähtud kena rand Calitang Beach (Nacpan Beach).

Makinit Hot Springs. Praktiliselt keeva veega kuumavee allikas

Calitangi rannani on kuskil 20 km närust kruusateed ja tee peale jäävad väikese vahega Makinit Hot Springs ja Nagkalit-kalit kosk. Kose juurde minekuks on vaja tasu maksta ja giid kaasa võtta. Otsustasime, et tagasitulles vaatame, kas ikka viitsime minna ja sõitsime edasi. Kuumavee allika aga tahtsime ära näha. GPS-s oli meil punkt olemas, aga kust maantee pealt tuleb minema hakata, polnud õrna aimugi. Sai päris mitut kohalikku tüüdatud, enne kui õige teeotsa kätte saime. Ja sellestki veel ei piisanud. Tuli välja, et gepsu märgitud punkt oli mitusada meetrit eemal. Õnneks märkas põõsas möllavaid turiste üks talumees ja juhatas meid koos kahe teise turistiga sõnagi lausumata õigesse kohta. Ega seal eriti midagi vaadata muidugi polnud, aga fakt, et maapõuest keevat vett tuleb, tasus kontrollimist ja oma käega katsumist.

Ka Calitangi teeotsa leidmisel kasutasime gepsu, sest viitasid minu meelest seal polnud. Randaviiv tee jõuab väikse kalurikülani, mille rand pole veel vaatamist väärt, aga mööda veepiiri edasi minnes jõuab õige asjani.

Calitang Beach

Tundub uskumatu, et selline rand on täiesti tühi. Calitang Beach

Peaosalised ülemeelikus tujus 🙂 Calitang Beach

Kahjuks on ka paradiisis väike tilk tõrva. Päris vee ääres ja meres oli OK, aga veidi eemal tikkus ligi miski imelik väike kärbes, mis pärast punased punnid jättis. Äkki oli sandfly? Krt seda teab. Kusagil mujal me neid reisi jooksul ei kohanud, aga teadupärast Port Partonis pidi nendega ikka laus jama olema.

Kose juurde me muiugi ei läinud enam, vaid sõitsime El Nidosse tagasi. Puhkasime natuke ja päikeseloojangu ajaks läksime taas Corong Corongi, sest El Nidos loojub päike lihtsalt mäe taha. Enne oli veel meestel väike ülesanne. Nimelt oli kätte jõudnud 8. märts ja naistepäev. Ühesõnaga läksid naised turule ja mehed õhtuks peenemat söögikohta otsima. Käisime läbi päris mitu kohta, aga valget katet ei paistnud kusagil. Lõpuks kuulas päris ranna lõpus restorani pidav Taanlane meie mure ära ja lubas õhtuks spets meie jaoks laua katta.

Päikeseloojang Corong Corong`il

Linna tagasi jõudsime kell 7 ja läksime kohe tsikleid ära viima. Seal tabas meid aga ebameeldiv üllatus. Hommikul täidetud paberile oli järsku tekkinud tagasi toomise aeg kell 5 ja nüüd tuli üleläinud aja eest P200 juurde maksta. No mida fakki, eksole! Arvata on, et nii see libekeel teenibki. Summa oli küll tühine (ca 4 euri), aga närima jäi ikka. Ühesõnaga El Trans & Tours`ist tasub raudselt eemale hoida.

Naistepäeva tähistamine suure Lapu Lapu ja veiniga

Taanlane pidas oma lubadust – kokkulepitud ajaks oli kaetud laud meid ootamas. Naistele meeldis ja vist kohaomanikule ka, sest arve sai korralik 🙂

Kolmas päev – tuur B. Esimene ja enim promotud peatus on Snake Island. Väike saar on kitsa liivaribaga ühenduses Palawani peasaarega. Olenevalt tõusust saab saarele kas kuiva jalaga või mööda madalat vett.

Vaade Snake Island`i vaateplatvormilt

Mööda liivariba jalutasid kohalikud kalamehed ja uhkustasid meie ees oma hommikuse saagiga. Snake Island

Snake island

Tuur jätkus koobastega. Ühte neist tuleb taas läbi väikse augu sisse ronida, teise aga lausa ujuda (Cathedral Cave). Viimane oli kusjuures eriti võimas, aga kahjuks ei õnnestunud pilti teha, kuna veekindel kaamera hakkas mingi hetk lekkima ja tol päeval lihtsalt ei töödanud. Koobaste vahele pakutakse lõunat ja ujumis-snorgeldamispeatusi.

Koopafännideks me ennast ei pea, aga Cadugnon Cave täiesti meeldis.

Lõunaks taas kala ja siga. Endiselt igati maitsev

Ka sel tuuril jäeti viimaseks pikem rannapuhkus. Seekord siis Pangalusian Island`il, mis on taas maru idülliline koht.

Pangalusian Island

Pangalusian Island

Neljandal päeval rentisime kajakid (P800, sh snorgelduse varustus) ja otsustasime osa C tuuri asjadest omal käel üle vaadata. Kõigepealt läksime mööda Cadlao saare serva Ubugong Bay`sse, mida LP kirjeldab kui kohalikku Tahitit. Njah, laht on küll ilus, aga mitte nii ilus. Sealt sõitsime edasi Helicopter Islandile ja kaugemale ei julenudki minna, sest eelnevalt hoiatati meid pärastlõunase ebasoodsa tuule suuna eest. Ja oi kurja kui raske oli Helicopterilt tagasi aerutamine. Laine oli täpselt vastu ja vabsee edasi ei liikunud. See paar tundi, mis meil kulus tuulevaikse El Nido laheni jõudmiseks, oli vaimselt kogu reisi kõige raskem katsumus. Mõlemad pidid täiega vehkima, et natukenegi edasi liikuda. Kui proovisid puhata, liikus kajakk niipalju tagasi, et kogu eelnev töö muutus mõtetuks. Esimesel kohal istuja sai lainet lõigata ja vesi kattis kajaki nina vee alla enamuse ajast. Aerutamine muutus vihaseks vehkimiseks. Tagasi vaadates jäid meie kaaslased üha kaugemale ja tekkis tunne, et kui jõuame kaldale, siis peame abi kutsuma hakkama. Õnneks asi nii kaugele ei läinud.

Viimase päeva jätsime täiesti vabaks igasugusest tegevusest. Lonkisime niisama ringi ja tundsime, et vaikselt hakkab tüdimus ligi hiilima. Pole ka ime, sest me pole kunagi varem ühes kohas olnud 6 ööd. Isegi paradiis väsitab ära lõpuks. See, mida me El Nidosse kogema läksime, oli meil kuhjaga käes ja tuli edasi liikuda.

Õnneks ei olnud meil algselt plaanitud tagasisõit Coroni kaudu, vaid olime soetanud lennupiletid Puerto Princesa`st Manilasse. Minibuss Princesasse maksab P600 ja sõit kestab vaid 5h (oluliselt parem alternatiiv 8h paadis loksumisele). Bussid lähevad hommikul kell 5, 7, 9 ja 13.

-loe edasi PINATUBO VULKAAN JA SUBIC BAY

-või mine TAGASI ALGUSESSE

Advertisements
Rubriigid: Reisid, sildid: , , , , , , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to El Nido

  1. Pingback: Filipiinid | Reisid, matkad ja maitseelamused

  2. Pingback: Coron | Reisid, matkad ja maitseelamused

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s