Küüslaugurestoran Balthasar

Tahtsime sööma minna Bonabarte`i, aga valisime vale päeva, sest esmaspäeviti on see koht täiesti kinni. Saatuse tahtel viis meie edasine jalutuskäik Raekoja platsi juurde Küüslaugurestorani Balthasari, mida olin juba mitmeid kordi vaadelnud, aga mingil põhjusel alati kõrvale jätnud.

Esialgu tundus ka see koht kinni, sest välimenüü kast oli tühi. Katsusime ust ja see oli õnneks lahti. Vastu tuli muhe meesterahvas, kes meile tutvumiseks menüüd ulatas. Kui olime valikuga rahule jäänud, lippas vastuvõtja mööda järsku treppi ülesse ja kinnitas fakti, et vaba laud ikka olemas on. Väliriided jätsime garderoobi ja ronisime samuti trepist üles. Üllatus oli vägagi positiivne. Aknad Raekoja platsile lisasid ilu. Vanalinna majadele iseloomulikud kambrikesed ja nukatagused privaatsema õhkkonna otsijatele olid kuidagi armsad ja omanäolised. Liigset luksust ei leia, aga lihtsus ja soojus õhkus interjörist küll sajaga. Kõik Balthasaari teenindajad on erinevates vanustes mehed, külalised tol õhtul vist kõik turistid.

Eelroavalik: Mereannitrio (lõhetartar, marineeritud kammkarp, laimidekooris tuunikala)
€ 11,90 ja
Võikala-carpaccio punase marja – sidrunivinegretiga
€ 8,50

Jätkub fenomen, et eelroas ei pea pettuma. Mereannitrio nägi isuäratav välja ja viis keele edukalt alla. Võikala olin ka varem saanud ja tookord jäi väga negatiivne kogemus, aga sellel korral oli tegu väga maitsva kõhutäitega.

Mereannitrio

Toidu väljapanekuga liigselt ei pingutata, aga “suvaline” selle kohta ei taha ka öelda.

Võikala-carpaccio

Põhirooga valides kasutas Marin kavalust, ehk siis proovis vältida olukorda, kus sageli tõstab eelroog lati kõrgele ja siis laseb pearoog selle kolinal jälle alla. Ühesõnaga Marin loobus raskemast käigust ja valis veel teisegi eelroa:

Kergelt suitsutatud pardifilee rukola-salatisegu, verigreibi-apelsiniduo ja viigimarja-portveini kastmega
€ 9,00 ja

Grillitud seakaree rosmariiniga maitsestatud mandlikartulite, sooja aedoa-peekonisalati ja koorese konjaki-seenekastmega
€ 13,50

Suitsupart

Mõte oli ju kiiduväärt, aga kahjuks esimese käigu emotsioonid ei kordunud. Salat suitsutatud pardiga polnud midagi erilist. Arvatavasti ei olegi probleem lahjades pearoogades, vaid lihtsalt 2. käik ei ole enam see, mis esimene. Eks elu näitab, kas õnnestub kunagi ka vastupidist kogeda.

Seakaree

Raidu siga seevastu oli väga maitsev. Rõõmust hilgama ei pannud, aga hea oli küll. Maitsed taldrikul olid lihtsad ja sobisid omavahel. Just see, mida oli oodata.

Kokkuvõttes on tegu hea teeninduse, rohkete turistide, törts keskmisest kõrgema hinnaklassi, hubase atmosfääri ja veidi tavapärase, ent maitsvate roogadega kohaga. Võiks isegi öelda, et kõik on paigas, aga elamust jääb nõks väheks. Negatiivse poole pealt jäi silma tõik, et lauahõbedat ja klaase eriti ei armastata poleerida. Meeste värk 🙂

Punkte 7/8,5

Advertisements
Rubriigid: Restoranid, sildid: , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s