Lend paraplaanil

Juhtus nii, et eelmisel kevadel kingiti Raidule lend paraplaaniga (vahendab kingitus.ee, korraldab paragliding.ee). Kingitud vaucher kehtib täpselt aasta, mis tundub olema piisavalt pikk aeg. Tegelikkuses asi nii lihtne polegi. Keeruliseks läks õige päeva paika panek siis, kui algse Nurmsi lennuvälja asemel nihutati toimumispaik Tartusse, kuhu pulmi, sünnipäevi jm sündmusi täis pikitud suvel ei õnnestu just igal laupäeval sõita. Nii jäigi paar välja pakutud kuupäeva kasutamata ja lend lükkus uude hooaega, mis algab taas Mais. Sel aastal hakkasin varakult kirju saatma, et Mai lõpupoole aeguv vaucher ei jääkski kasutamata. Selgus, et sel aastal ei saa üldse ette teada, kas ja kus lennata saab, kuna Tartus enam ei tegutseta ja üleüldse oleneb kõik ilmast. Valisin siis välja sobiva päeva ja andsin teada, et lennake kus iganes, mina tulen kohale. Päev enne sain teada, et ilm peaks olema sobilik ja alles sama päeva hommikul öeldi toimumispaiga koordinaadid, milleks oli Kose lähistel asuv heinamaa. Hästi ei kujuta ette, kuidas õnnestuks autot mitte omaval inimesel õigel päeval õigesse kohta jõudmine.

Õhkutõus

 Miskipärast arvasin, et õhku tõusmiseks ja lendamiseks kasutatakse propellerit. Seda nimetatakse aga inglise keeles Power Paraglidinguks, antud juhul oli tegemist lihtsalt paraglidinguga, mis tähendab, et õhku tõustakse trossi abil, mida veab sõiduauto.

Enne trossi vabastamist

 Vaid mõne sekundiga tõusime 200 m kõrgusele ja siis tõmbas minu selja taga istuv operaator trossi lahti.

Weee..

 Peale trossi vabastamist hakkasime alla langema. Sõidu pikkus oleneb sellest, kui hästi õnnestub õhuvoolu tabada. Kuna minu lend toimus suhteliselt vara (11 paiku), siis õiget soojaõhuvoolu me veel ei leidnud ja lend väga pikalt ei kestnud. Küll aga kompenseeris operaator selle mõne äkilisema manöövriga, mis hoidis emotsioonid kõrgel 🙂    

Ketsid

Tagasi maapeal

Kokku olime õhus vast 6-7 minutit ja juba jõudsimegi maale tagasi. Lend paraplaanil ei ole just odav (32 euri) ja selle organiseerimine võib olla paras jama, aga kokkuvõttes on see kõik seda väärt. Arvata on, et langevarju hüppel on elamust rohkem, aga proovima peab kõike!

Advertisements
Rubriigid: Eestri tripid, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s