Tulum

Ka seekord magasime bussis päris pikalt ja mahatulles olime üleni valmis Kariibi mereks. Rand asub 3 km Tulumi linnast väljas ja on enamuste kriteeriumite järgi ööbimiseks kehvem koht kui Tulumi linn. Linnas on hinnaklass parem, söögikohti rohkem ja õhtul rohkem teha. Siiski, mõte ööbida imeilusal udupeene liivaga rannal ületas kõik muu.

Nii LP-s kui ka mitmetes foorumites soovitatakse Zazil Kin nimelist kohta. 1 öö ilma WC-ta cabanas maksab 500, mis oli selgelt senise reisi kalleim. Pole ka midagi imestada, olime jõudnud Yucatani poolsaarele, kus kõik ongi kallim. Alguses oli muidugi sellega raske harjuda. 500.- eest saime lihtsa majakese paarisaja meetri kaugusel rannast, hommikukohvi röstsaiaga ja ühiskasutuses wc ning dušši. Tulumist sai meie pikim peatuspunkt – jäime 4 ööpäevaks.

Zazil Kin asub Tulumi ranna varemete poolses otsas. Cabanadel pole numbreid, vaid igal majakesel on mingi Mehhiko linna nimi. Meie oma oli Cuernavaca.

 Nii peenet ja valget liiva kui Tulumis, me seni veel kohanud ei olnud. Väljast tuppa tulles on jalad pigem tolmused, mitte liivased. Ja vesi…, lisaks vee värvile on ta ka soe, isegi veel soojem kui Vaikses ookeanis oli. Võiks pakkuda kuskil 27 C. Rahvast on rannas vähe ja pole näha meeletuid rannatoolide välju nagu enamustes kuurortrandades. Hiljem kuulsime ühe restoranipidaja käest, et Tulum pole veel valmis. Ehitamisel pidi olema oma lennuväli, mis valmides tõenäoliselt muudab selle koha ka teiste Yucatani randade Cancuni ja Playa del Carmeni sarnaseks.

Fotoshooting Kariibi taustal.

 Ebameeldiva külje pealt tooks esile pika vahemaa linna ja ranna vahel. Head ja odavat söögikohta me rannas ei leidnud. Linna saab aga vaid taksoga, mis edasi-tagasi maksab 90-100 peesot. Busse ja collectivosid sel teel ei sõida ja jala ka nagu ei käi.

Tulumi jaoks erilisi plaane me eelnevalt ei teinud. Kuna aga suured rannas lesijad me pole, siis teisel päeval võtsime ette paar lähedal asuvat atraktsiooni. Alustasime 10 min jalutuskäigu kaugusel olevast Tulumi varemetest. Sissepääs 45.- nägu.

Tulumi varemed. Ainus omataoliste seas, mis asub vahetult mere kaldal.

Selgelt kõige rahvarohkem vaatamisväärsus meie reisil. Paremate vaadete juures pidi ootama järjekorras, et pilti teha.

Kohati tundus, et müüridel lebavad iguaanid pälvisid rohkem turistide tähelepanu kui varemed ise 🙂

 Edasi läksime linnast collectivo peale (20.- per noss) ja sõitsime Akumali randa. Akumali rand ise ei olnud midagi erilist, aga keskusest 2 km põhja poole jääb Yal-Ku laguun, mis LP andmetel on eriti hea koht snorgeldamiseks ja maksab 110.-. Magevee laguun on otsapidi ühenduses ka merega ja sealt kaudu pidid aegajalt kilpkonnad tulema. Meil jäid nad kahjuks nägemata. Teoreetiliselt peaks Yal-Ku`sse minekuks rannast takso võtma, aga meie tegime mõlemad otsad jala. Pealegi tagasitulles me laguuni väravas isegi ei näinud ühtegi taksot.

Yal-Ku laguun

 Yucatani poolsaar on tuntud oma maa-aluste jõgede poolest. Magevee võrgustik katab sisuliselt terve poolsaare. Kohta, kus maapinna sissevajumise vm põhjuse tagajärjel vesi nö avatuks saab, nimetatakse cenoteks (eestikeelset vastet ei oska öelda). Erineva suuruse ja kujuga cenotesid on Yucatanil kokku paar tuhat. Tuntumad on vast Valladolidis. Ka Tulumi lähistel on neid päris mitu ja nendele pühendasime me oma kolmanda Tulumi päeva. Taas taksoga linna ja sealt collectivoga peaaegu Playa del Carmenini, kus kohe maantee äärde jääb 3 cenotet.  

Pediküür Cenote Cristalinos 😛

 Esimesena läksime Cenote Cristalino juurde, mis LP järgi on kolmest parim. Sissepääs maksab 50 peesot. Väljast vaadates see cenote nii ilus polegi, aga vee all sukeldudes läks asi paremaks. Kohe kõrval asuv El Jardin de Eden (taas 50.-) on pindalalt suurem ja meeldis meile rohkem. Siin sai lisaks snorgeldamisele ka korralikult ujuda (ühe keskmise ujula pikkuse annab välja küll) ja mitme meetri kõrguselt looduslikult platvormilt alla hüpata.

El Jardin de Eden – Eedeni aed

 Eedeni aiast edasi tuli veel kolmaski – Cenote Azul, aga selle jätsime vaatamata. Sõitsime hoopis tagasi Tulumi, kus olime avastanud meeldiva alternatiivi restoranis söömisele. Nimelt on linna servas supermarket San Francisco, kus muuhulgas saab kohapeal manustada ka kulinaarialetist soetatud kaupa. Hind on soodne ja vahelduseks hea. Kõht täis, sõitsime taksoga viimase plaanitud cenoteni. Gran Cenote asub linnast 3 km kaugusel ja erineb eelnevast kahest oma koobaste poolest. Pilet oli siin juba 100.- näkku, mis tundus ilge röövimisena. Üldiselt julgeks aga seda kohta soovitada küll.

Gran Cenote

Gran Cenote alal suunab närakas silt metsa Snake Cenote juurde. Eest leiab haisva, kuid fotogeenilise augu.

Neljandal päeval tegime täieliku rannaka. Kohe peale hommikusööki võtsime asendi sisse ja veetsime terve päeva päikse, mere ja coronade seltsis. Mexico Cityni jäi veel 2 päeva. Tundus, et tuleb edasi liikuda. Erinevaid variante kaaludes, otsustasime Playa del Carmeni kasuks, kust rohkelt teisi turiste ja möllu lootsime leida.

Tulumi linnas on söögikohti oluliselt rohkem ja hinnad mõistlikumad. Kõndisime natuke peatänavast kõrvale ja leidsime ilusa koha, kus omanik rääkis perfektset inglise keelt. Toidu kõrvale saime häid soovitusi edasiseks reisiks. Eelroaks tellisime guacamole, millele lisandus maja poolt oasalsa.

Mereanni fetuccine.

 Tulumi linnast lähevad collectivod Playa del Carmenisse vist iga 20 minuti tagant. Hind ühele 50 peesot ja sõit kestab pool tundi.

..loe edasi PLAYA DEL CARMEN

TAGASI ALGUSESSE

Advertisements
Rubriigid: Reisid, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s