San Cristobal de Las Casas

Bussisõit kestis uskumatud 10-11 tundi, aga miskipärast on seda palju lihtsam taluda kui sama pikka lendu. Kogu sõidust magasime umbes 8 h, mis jääb natuke arusaamatuks, sest lennukis sai sõba silmale healjuhul vaid 3 tunniks.

Ühesõnaga tulime bussilt maha reibastena ja hakkasime öömaja otsima. Paar kohta oli LP-st ka välja vaadatud, aga võitjaks osutus hoopis Le Gite del Sol, mille vauchereid bussijaamas jagati. 250 peeso eest saime väsinud, aga suhteliselt puhtas hotellis toa koos dušši ja hommikusöögiga. Miinuseks võiks pidada vaid seda, et maja asub keskväljakult 15 min jalutuskäigu kaugusel, aga see eest on kohta pidav prantslane (vist?) suurepärase inglise keelega ja muidu sõbralik.   

Nagu ikka, kulutasime ka siin esimese päeva linnapeal luusimise, turgudel käimise ja tuuride ostmisele.

Katedraal San Cristobali peaväljakul

 Võrreldes Oaxaca linnaga on San Cristobal veelgi kõrgemal, ca 2000 m. See tähendab mõnevõrra jahedamat õhku, aga ka üldse heitlikumat ilma. Kui Oaxacas oli päeval alati päikseline, siis siin saime paari päeva jooksul mitu vihmasahmakat ja muidu pilvealust ilma. Võrreldes veel neid kahte koloniaallinna, siis San Cristobal on justkui mitmekülgsem ja seega ka huvitavam. Ilusad ja puhtad (just kesklinna osas) on nad mõlemad.

Jalakäiate tänav Hidalgo

 Shopingu maiastel inimestel tuleks selles linnas oma ostlemist tõsiselt võtta. Linnas on esikohal käsitöö. Leida võib riideid, aksessuaare ja ka kodusisustuskaupu. Naistele, kes sooviks endale puuvillaseid tikanditega pluuse, siis see on see koht, kus “go crazy”. Saja eeguga pluusid ja püksid, kampsunid, hunnik kaelaehteid makramee tehnikas. See linn pakub kvaliteetset mehhiko kultuurile iseäraliku käsitööd, mida müüvad indiaanlased linna ümbritsevatest küladest. Liikudes sama trajektoori mööda kui meie, siis enam soodsamaks ei lähe ja Tulumist edasi kaovad üldse paljud sellele maale iseäralikud kaubad. Jääb vaid odav meelemürk tekiila.

Käsitöö turg Templo de Santo Domingo kõrval.

Turult leiab ehteid isegi kohviubadest, seemnetest, aprikoosi südamikest ja muudest looduslikest saadustest värvitult ja naturaalselt. Ise ostsin 10 eegu eest kohviubadest kaelaehte, mille aroomid on nii tugevad, et kui keegi sul järel kõnnib saab laksu haistmismeeltele.

No ja toiduaineteturult leiab kilo tsillikaunu kahe eegu eest. Koju saad minna ka elusa kanaga, kui peaks olema soovi. Turgudel pole vist midagi, mida ei saa. Hais tapab, kohati on nii kitsas, et kahe vastastikuse leti vahel olev vahekäik välistab võimaluse teisest inimesest mööduda. Tähelepanelik peaks muidugi olema oma isiklike asjade suhtes ja kui siin saad hakkama, siis võib hiljem Mexico Citys ka turule minna, kuigi oht “elamusteks” on seal palju suurem.

Mercado Municipal. Suur turg linna põhjaosas, kust leiab kõike alates toidust kuni äratuskelladeni.

 Linnas pakutavate tuuride valik on väga lai. Üsna lähedal asuvad Sumidero kanjon, põlisasukate külad ja mõned koopad. Pikemad tuurid viivad superilusate koskede (El Chiflon ja Aqua Azul), erivärviliste järvede (Lagos de Montebello) ja Palenque varemete juurde. Lisaks on San Cristobal ka alguspunktiks mitmepäevasele matkale Mehhiko kõige eraldatuma järve Laguna Miramari juurde, kuid kahjuks on ööbimisi ja toitlustust sisaldavad tuurid väga krõbeda hinnaga.

Meie esimeseks valikuks oli Chiapase osariigi “vapiloom” Sumidero kanjon. 4-tunnise tuuri ostsime oma hotellist 200.- eest. Hinnas transport ja kohapeal paadisõit mööda kanjonit.

Sumidero kanjon

 Vaatepilt on võimas. Ligi 1 km kõrgused kaljuseinad tõusevad püstloodis Grijalva jõest välja. Paadisõitu vürtsitavad jõeääres lebavad krokodillid, iguaanid ja raisakotkad.

Roheiguaan

Raisakotkad

 Kahjuks on ka siin oma tõrvatilk. Teatud kohtades on jõe pind kaetud paksu prügiga (enamasti plastikpudelid) ja selle asemel, et vesi ära puhastada, on suurem jama tõmmatud jõesoppidesse köitega kinni. Ühtekohta oli tekkinud midagi prügisaare sarnast, kus pudelite vahel kasvasid juba taimed. 

Tagasi linna jõudes oli vaja kaks olulist toimingut teha. Esiteks tundus olevat viimane aeg osta ära lennupiletid Cancunist Mexico City`sse. Oaxacas olime kord juba hinda küsinud, siis tundus 2000.- nägu natuke palju. Nüüd saime soodsaimaks hinnaks 2070.- ja müügimees arvas, et ilmselt odavamaks enam ei lähe. Alternatiiv lendamisele on buss, mis maksab ca 1500 peesot, aga 25 h kestev sõit ei tundu inimväärne. Teine oluline ost oli järgmise päeva tuur Palenque`i, mille ostsime keskväljaku kõrvalt Otisa Travelist. Kuna Palenque pidigi olema meie järgmine peatuspaik, siis ostsime 250.- eest variandi, mis sisaldas vaid transporti ja teepeal Aqua Azuli ning Misol-Ha koskede külastust. Ülejäänud seltskond vaatas üle ka Palenque varemed ja sõitis õhtuks tagasi San Cristobali (ca 15h kokku).

Sõit Palengue`i algab juba kell 6, aga meie hotellipidaja oli selleks ajaks juba üleval ja pakkus kerget hommikueinet, kuigi ametlikult oleks pidanud süüa saama alles peale 8-t. Äärmiselt meeldiv temast. Eks ta natuke oli solvunud, et tuuri Otisa käest ostsime, aga tema pakutud variant maksis 50.- rohkem. Nii see elu on.

NB! Kellele ei meeldi jahedas magada, tuleks otsida küttega majutust. Vähemalt veebruaris -märtsis on ööd päris jahedad. Meil oli toas 3-4 lisa tekki, mis kõik ka kasutust leidsid.

..loe edasi PALENGUE

TAGASI ALGUSESSE

Advertisements
Rubriigid: Reisid, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s