Playa del Carmen

Hommikul õnnestus Zazil Kin`st linna sõites säästa natuke raha. Jagasime taksot äsja 9 nädalast puhkust alustanud sakslasega. Muu hulgas mainis ta, et mõni päev tagasi algas kuulus Spring Break, mis peaks tähendama ka möllu kasvu Playa del Carmenis. Olime valmis öömaja leidmiseks vaeva nägema. Collectivolt maha tulles, võtsime suuna otse ranna poole. Saime jalutada vaid paar minutit, kui tänaval mingi mehike pakkus öömaja. Automaatselt tahtis tulla kohe “No, gracias”, aga tegelikult ju seda me otsisimegi. Otsustasime sisse vaadata. Hoone oli korralik, tuba ka ja hinda küsiti vaid 500. Klappis ka asukoht, sest peatänav jäi vaid mõnikümmend meetrit eemale ja sealt edasi hakkas juba rand.   

Hotell Mayeli 2. ja 10. tänava nurgal.

Hotell Mayeli 2. ja 10. tänava nurgal.

 Mexico City lennuni oli jäänud vaid kaks päeva, vägisi hakkas puhkus lõppema. Need viimased hetked Kariibi ääres olime otsustanud veeta rannas. Tundub küll liigse lebotamisena, aga tegelikult me nagu millestki erilisest sellega ei loobunud. Playa del Carmeni läheduses ei olnud meie jaoks sellist atraktsiooni, mida kindlasti tegema oleks pidanud.

Playa del Carmen.

 Nagu võiski arvata oli rannas rahvast palju rohkem kui Tulumis, aga häirivat ülerahvastatud tunnet siiski ei tekkinud. Platsis olid ka rannatoolid ja neid pakkuvad tüütud tüübid. Liiv nii peen pole ja vesi veidi hägune.

Isegi pelikanid juba teavad, kuidas turistidele poseerima peab.

 Esimesel päeval saime rannas olla vaid paar tundi, kui üle mere tuli sünge vihmapilv. Sadu iseenesest pikk polnud, aga rannailma enam ei tulnudki. Tulumi rannas tähendaks selline ilm oma majakeses magamist, siin on aga pikk jalakäiate tänav Quinta Avenida, kus jõlkumine sisustab ära mitu tundi. 

Pilti on mõnevõrra krutitud, tegelikult saabuv vihm nii dramaatiline polnud 🙂

Pikalt rannajoonega paralleelselt jooksev jalakäiate tänav Quinta Avenida

 Õhtune jalutamine mööda turiste täis tänavat, seal sobiva söögikoha otsimine, mõtetute suveniiride näppimine ja muu sellega kaasnev oli just see, mis senisest reisist puudu veel oli. Quinta Avenidal (5. avenüül) sai seda seda kõike.

Üks näide maitsvast toidust. Nisutortillad marineeritud sealihaga. Toidu nimi kahjuks meelde ei jäänud (võis olla midagi Granosa või ..)

 Sarnaselt esimese päevaga möödus ka teine, ainult et vihma sadama ei hakanud. Enamus aega möödus rannas ujudes ja päevitusele viimast lihvi andes (põhiprobleem oli päikseprillidest jäänud valged randid). Liival edasisi plaane arutades selgus, et olime San Cristobalis Cancun-MC lennupiletit ostes teinud ränga vea. Ostsime lennu 8. märtsi hommikuks, arvestusega, et kodupoole hakkame tulema 10.-dal. Tegelikult aga panime ühe päevaga puusse, st 10.-ndal pidime juba koju jõudma ja MC-st läks lend välja päev varem. Tehtud viga jättis meile aega MC-s viibida ainult kaks poolikut päeva. Üks nö nael meie reisi lõpus pidi olema matk Nevado de Toluca vulkaani otsa, mille jaoks oleks vaja aga kindlasti tervet päeva. Alguses tegi ikka meele mõruks küll, et nii vinge asi nägemata jääb, aga lohutasime ennast sellega, et saime lisa päeva Kariibi ääres. 

Õhtul toas pakkus seltsi kohalik tüüp Jose Cuervo, mis isegi turistitänavalt ostes maksis vaid 140 peesot (meile rohkem tuntud Sierra Tequila 0,7-se noti saab 8 dollariga). Päev lõppes taas tuuriga peatänaval.  

Odav meelelahutus – Jose Cuerva

 Järgneva päeva äratus sai suht varajane. Juba kell 6 startis buss Cancuni lennujaama (110 peesot). Ranna ja liivaga oli selleks korraks kõik.

..loe edasi MEXICO CITY

TAGASI ALGUSESSE

Advertisements
Rubriigid: Reisid, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s