Kodurestoran MerMer 10. juuli

Sel korral sai einestatud kodurestoranis Juminda poolsaarel Kolga-Aabla külas. Tegu on üsna uue kohaga ja uudsema restoranitüübiga Eestimaal. Käisime seal, sest Raidu sünnikodu on seal külakeses. Oma kodukandis toimuvaga peab ju ikka kursis olema.

MerMeris ei käi kõhutäie saamine nii lihtsalt. Mõned päevad ennem peaks tegema broneeringu ja ühtlasi teatama ka oma söögisoovid. Kuna nad pakuvad värskeid ande ja seda, mida kalurid ning jahimehed parasjagu kätte on saanud, siis konsulteerimine perenaisega on hädavajalik. Kodulehel on ka umbkaudne menüü olemas. Hindadest nii palju, et rahaga seal koonerdada ei saa. Esialgu võib tekkida küsimus, et miks nii soolast hinda peab maksma, aga õhtu edenedes leiab see küsimus kindlasti vastuse.

1. käiku oodates

Meie külaskäigu päeval oli meid õnnistatud supper ilusa ilmaga. Laud kaeti pererahva terrassile ja muidugi vaatega merele. Istudes rõduserval ja nautides valget veini oli meie seltskonda ühinenud  ilus valge kirjatuvi, kes oli tee nende aeda leidnud ühest pulmast, kus ta Aabla rannas lendu lasti. Meiega samal ajal einestas veel üks noorpaar, nemad olid aga meist piisavalt kaugel ja nii tekkiski tunne, nagu oleksime vaid meie. Ülerahvastatust ei maksa karta, sest üle kahe-kolme laua seal korraga ei võetagi. Nagu perenaise jutust aru sain, siis viimasel ajal saavad nad broneeringuid ära öelda päris tihti. 

Mis mulle seal meeldis??? Esiteks see, et ei olnud mingit tempot taga. Peale esimese käigu söömist jäetakse aega hinge tõmbamiseks ja keskkonna nautimiseks. Klienti informeeritakse, millal järgmise roaga võib arvestada, mis meile väga meeltmööda oli. Nii tegime väikese jalutuskäigu rannas. Aga nüüd siis toitude juurde- veini ja päikese soojust nautides tulidki u 20miuti päras ka meie eelroad:

Hiidkrevettide ja tomatiga vürtsine supp – jahedate õhtute leevendaja  (presidendipaari valik) 89.-

ja

Sidruni- ja apelsinimahlas marineeritud siiacarpaccio UUS! 108.-

 

Vürtsikas tomatisupp

Siiacarpaccio

Mõlemad toidud olid väga maitsvad. Tomatisupis ei olnud koonerdatud krevettidega. Supp oli vürtsikas ja tugevamaitseline ning sobis ideaalselt kreveti tagasihoidlikusega. Lauale oli toodud juuretisega  küpsetatud värske leib ja päiksekuivatatud tomatitega kakukesed, mida oli kõrvale hea näksida. Carpaccio küll erines sellest, mis olin varemalt saanud. Fileetükid olid üsnagi paksud ja ujusid marinaadis, kuid maitse oli oivaline. Värskus ja mahe maitse, kerge sidrunimahl ja pipar oleks märgusõnadeks sellel taldrikul.

Pearoogadeks valisime talle- ja kitseliha. Nii tekkis hea võrdlusmoment. Peaks mainima, et mõlemad lihad sulasid suus. Kitseliha on ju vägagi harv nähtus restoranide laual ning just seepärast sai selle kasuks otsustatud. Langetatud otsus oli õige – kits maitses tõesti hästi.

Kits värske kartuliga

Tõenäoliselt tegid oma töö ka joodud vein, meri ja päike, aga tundsime end nagu sulavõi leiva peal. Piisav tähelepanu ja kodune teenindus + hea toit  annavad hinnanguks 9-10 punkti.

Advertisements
Rubriigid: Restoranid, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

One Response to Kodurestoran MerMer 10. juuli

  1. Pingback: OKO Resto | Reisid, matkad ja maitseelamused

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s