Liiapeksi – Aegviidu matk 3. – 4. juuli. 2010

Meie reisike sai alguse Narva mnt-lt, kus meid autost välja puistati. Ilmastikuolud olid rohkem kui super ning ega ei olnudki muud, kui oma 11-12 kg kaaluvad kotid selga panna ja teekond ette võtta. Matk väidetakse 36km olevat, mis tähendaks, et esimesel päeval 18km läbimist ja teisel 18. Marinil õnnestus reedel haigestuda ja ega me polnudki kindlad, kas ta suudab selle läbida või peab õhtul katkestama. Algusajaks on laupäev 12.30. Jalas plätud ja seljas palavusele vastav riietus.  

Kaasavõetud varustus:  

Marin- telkimiseks sobiv riietus, tuulepluus, magamiskott 1,1kg, 2l vett, mobiiltelefon, väike kaamera, med. paun (leikoplaaster, valuvaigisti, elastikside, rull marlit, dessifitseerimislapid) hügeenitarbed, after sun lotion, päikeseprillid, nokamüts, 0,5l kanget Pirita ürdiliköör, toidupakk (grillvorstid, hapukurgid, kiirkartulipudrud 2tk, kiirsupid 4tk, 1/2 pätsi leiba, teepakid 4tk, pärnaõied, suitsuvorsti, värskekurk, 2 õuna, esimeseks lõunaks 4 kahepoolega võileiba), kausid ja söögiriistad.  

Rait – telk, magamiskott ja -matt, pikad riided õhtuks, Trangia priimus, fotovarustus, 2l vett, mõned sokolaadid jm nipet-näpet (taskunuga, telefon, rahakott, ..). 

Infotahvel raja kohta Liiapeksi poolses otsas

Pildil oleval infotahvlil nägime esimest korda, kuidas täpselt rada jookseb. Teadsime enne raja pikkust ja piirkonda, aga kaardile märgitud trajektoori internetiavarustest ei leidnud. Kogu rada on küll tähistatud punaste täppidega puude küljes, kuid printisime igaks juhuks kaasa Maa-ameti kaardid. Nii oli hea ülevaade sellest, kui kaugel juba oleme ja mis ees ootab. Korralikku GPS-i pole jõudnud veel hankida. 

Järvi Pikkjärve ääres

Esimese hooga võis arvata, et õhtul saab meil raske olema telkimiskoha leidmisega. Kõik ametlikud ja mitteametlikud platsid Järvi järvede ääres on hõivatud. Venerahvuse iseärasuseks on see, et järve äärde minnes võetakse kaasa terve elu ja jäädakse kauemaks kui päevaks. Kõlab vali muusika, grillid suitsevad, rahvas mängib palli, kõik kohad on telke ja autosid täis – üsna veider vaatepilt neile, kes arvasid metsast vaikust leidvat (õnneks mujal rajal sellist jama rohkem ette ei tulnud).  

Palagan Järvi järvede ääras

 Peale Järvit tuli kohe Kõnnu Suursoo, kus ka talvel suure külma ja lumega olime käinud. Tuttav koht. Laudtee alguseks sai kell 15:00, ühesõnaga oli viimane aeg teha paus päevitamiseks. 

Tunnine päevituspeatus enne Kõnnu Suursoo laudteed

Kõnnu Suursoo

Vaade Kõnnu Suursoo vaatetornist

 Suursoo laudtee lõpeb natuke enne paukjärve Vaatetorni, kus tegime lõuna ja peale sööki muidugi ujumise Paukjärves. Vesi oli soe ja ülipuhas, st sai ka vee all silmad lahti hoida. Vette minek ja sealt väljatulek oli muidugi paras porno, nagu ikka järvede puhul.  

Ujumispeatus selgeveelises Paukjärves

 Edasi oli kindel siht Jussi järvede poole, kuna sinna olime plaaninud ööbima jääda.  Väsimus hakkas järjest rohkem ennast tunda andma, aga minna oli veel paar tundi. Ametliku lõkkeplatsini jõudsime kell 20:00, seal kõrval aga oli püsti pandud kellegi telk ja koht ise ka ei tundunud nii mõnus. Ühesõnaga otsustasime edasi vaadata mõne teise järve äärde (Jussi järvistus on kokku 4 järve). 

Õhtune hügieen Jussi Kõverjärves

Jussi järvede veed on väga soojad aga põhi on mudane ja kole. Vee nähtavus on olematu. Telkimiseks saime väga kena koha, kus õnnestus meil üllatuseks täielikku privaatsust nautida. Tegelikkuses polnud tegu ametliku lõkke ega telkimisplatsiga. Soovtan olla ettevaatlik, kui olete möödunud õigest kohast, siis võib olla raskusi laagri leidmisega. Kuna meie olime möödunud õigest kohast siis tuli meil veel paar km edasi kõmpida.  Sääskedega tuli meil võidelda minimaalselt. Miks? – Ei teagi.  Sääski on igal pool maru palju, eriti veel metsas ja tuulevaikse ilmaga. Meil olid kõik soodsad tingimused sääskede jaoks olemas, aga sääski ja kihulasi praktiliselt polnud. Täiesti arusaamatu.

Laagriplats Jussi Kõverjärvel

Rait uppuva männi otsas

 Õhtusöögiks oli plaanitud grillvorstid kiirkartulipudruga. Toidu valmistamisel ja tee keetmiseks kasutasime järve vett. Rajal kuskilt joogivett juurde ei saa, st kes järveveega ei taha mässata, peab palavate ilmadega kaasa võtma 4-5l vett näkku.  Tee sisse me suhkrut ei pannud, sest ürdiliköör, mille olime kaasa võtnud, sobis ideaalselt selle asemel. Õhtu edenes ja ürdiliköör saigi otsa (5-6 tassi teega). Paras zumm peas keerasime 12 paiku magama.

Menüüs oli grillvorstid ja kartulipudru

Järvest võetud ja läbikeedetud vesi järgmise päeva janu kustutamiseks

Hommikuks peekon ja pudru

 Uni sai otsa juba 8:30. Keetsime putru ja praadisime peekonit, laager kokku ja 10:30 hakkasime edasi liikuma. 

Kopra jäljed

Sellel matkal võib kohata kõige huvitavamat ja vahelduvamat maastiku ja taimestikku. Siiski olge ettevaatlikud, et rohus olevatele konnadele peale ei astu, et puuke endaga kaasa ei too ja et ussid teid ei hammusta. Mul õnnestus ühe konna elupäevad küll lõpetada. Mõlemad leidsime enda pealt ka ühe puugi. 

Mõni km peale Jussi järvesid läks rada läbi eriti imeliku maastiku. Suur ala, kus praktiliselt midagi ei kasva. Ei pakuks seda kanti üldse Eestis asuvaks.

Grupipilt nudi maastiku ääres

Vanja päevitab otsmikku

Mann ville ravimas. Tuleb välja, et esmane kartus väsiva selja ja õlgade pärast oli alusetu. Pigem hakkavad muret tekitama ikkagi jalad. Ilmselt tasub sellistel kilomeetritel panustada juba matkasaabastesse

Jalad üles! Umbes veerand teekonnast veel läbida

 Mingi hetk pidasime just tee ääres pausi, et väsinud jalgu puhata, kui meist läks mööda üks pinokli ja kummikutega onu. Kohe näha, et loodusesõber. Arvasime, et ta on pädev vastama kui kaugel Aegviidu veel on. Onu soovis meile kõike head ja ütles, et Aegviitu on veel 4-5 km. Natuke maad edasi tegime lõuna ja ujumispausi ännijärvel ja siit algas meie matka kõige raskem osa. Käime ja käime, aga kohale ei jõua. Külm õlu terendab silme ees ja tempo järjest kasvab. Hiljem kaarti vaadates selgus, et onuga kohtumisel olime Aegviidust  rohkem kui 8 km kaugusel 😀 Tallad lõid tuld kui lõppu jõudsime.

Ännijärv

Kõige valusamad kohad olid raja lõpuks jalatallad

Lõpuks metsast väljas. Raja silt Aegviidu poolses otsas

Parim motivaator viimastel janustel kilomeetritel - ÕLU

Aegviitu jõudsime jõudsime 16:15 ja suundusime kohe Aegviidu Kauplusesse joodavat ostma ja järgikutsutud autot ootama. Poes sai aga ilmsiks meie viimane katsumus – kogu müüdav õlu on soe. Mis seal ikka, tegelikult maitses see soe õlugi päris hästi, aga kes samasse olukorda satub võiks kaaluda veel paar sada meetrit edasi asuvasse Kaarli Poodi minekut.   

Kokkuvõtteks võib öelda, et rada on igati huvitav ja kellelgi konti ei murra. Kõigil, kel soov Eestis matkata, tasuks kindlasti ka see matk läbi teha.  

Advertisements
Rubriigid: Eestri tripid, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Liiapeksi – Aegviidu matk 3. – 4. juuli. 2010

  1. Pingback: Kõrve matk « kaupmees.eu

  2. Pingback: Võsu – Liiapeksi matkarada | Reisid, matkad ja maitseelamused

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s